Nii nagu Pariisi jaotatakse administratiivselt kahekümneks linnaosaks, võib ka selle linna võlu mitmeks jagada. Pariis on justkui mitu väiksemat linna ühes. Iga linnaosa on oma kujunemisloo ja elanikega, mis loovad sellele piirkonnale iseloomuliku õhkkonna.
Nii kannab Põhja-Pariisis asuv Montmartre oma kitsaste tänavate ja boheemlaslike baaridega seal aegade jooksul elanud kunstnike vaimu. Südalinnas Chatelet’ kaubanduskeskuse juures tekib aga sama tunne nagu siis, kui sattuda Tallinnas Viru keskuse ees hängivate noorte keskele.
Lääne-Pariisis asuvad 16. ja 17. linnaosa annavad võimsalt teada sinna elama koondunud aristokraatidest ja rikastest – pea igal majal on vähemalt kolme-nelja meetri kõrgune klaasist või puust ukseportaal, selle taga särab marmoriga kaetud fuajee ning korteritest paistavad tänavale maalid ja lühtrid.
Samas on eriilmelisus see, mis Pariisi linnaosi ühendab ja annab linnale tervikuna võluva vabaduse tunde. Pariis laseb sul olla see, kes sa olla tahad. Linn ei suru peale üht kindlat elustiili, vaid pigem julgustab olema isikupärane ja just selline, nagu endale meeldib. Ole täisboheemist tänavakunstnik, trendikas klubinoor või lipsuga börsimaakler – Pariisis tunnevad kõik end hästi. Sama käib homode ja heterode, musta- ja valgenahaliste, rikaste ja vaeste kohta.
Näiteks Londonis ja Pariisis elanud inimesed ütlevad, et viimases keerleb elu vähem raha ümber. Elatise teenimine on tähtis, aga pariislased oskavad ka vabalt võtta. Tähtis on elada mõnusalt: olla sõpradega, nautida muusikat ja kunsti, armastada.
Vabadus avaldub ka lihtsates asjades. Kuigi alkoholi joomine on Prantsusmaa linnatänavatel keelatud, täituvad Seine’i jõe kaldad soojadel õhtutel veinijoojate ja piknikupidajatega.
Politsei selliseid seltskondi ei tülita ja pole ka põhjust – end täis joonud laamendajaid siin enamasti ei kohta. Seepärast tullakse jõe äärde terveks õhtuks, peetakse isegi tordiga sünnipäevi. Õhtu juurde käib rikkalik piknikulaud salati, pika saia, juustude ning mitme pudeli veiniga. Suvel Pariisi sattujatel tasub kindlasti proovida sellest piknikukultuurist osa saada.
Piknik
Kohvikutes ja restoranides söömine on Pariisis kallis, pealegi võivad teenindajad olla üsna upsakad. Mõnus võimalus on poest sööki-jooki kaasa osta ja väljas pikniku pidada. Päeval tasub piknikuks valida mõni Pariisi parkidest. Kesklinna suurim on Luksemburgi aed, kus ei ole küll väga palju võimalusi muru peal istumiseks, aga park on nägemist väärt.
Enne parki minekut võib läbi põigata St Germainis asuvalt de Buci-nimeliselt tänavalt, kus on toiduturg ja poed piknikukraami ostmiseks. Õhtuseks veinijoomiseks on parimad kohad jalakäijatesild Pont des Arts, mis on sageli paksult rahvast täis, või Notre Dame’i läheduses asuvad jõekaldad.
Rand
Igal suvel muudetakse osa Seine’i jõe kivisest kaldast ajutiselt liivarannaks. Selleks suletakse kesklinnas üks jõeäärne tänav, selle peale veetakse tonnide viisi rannaliiva ja tuuakse kohale palmid. Rannaprojekti tehakse Pariisis juba seitsmendat suve ja see on saanud kohalike elanike ning turistide seas väga populaarseks. Idee algatas Pariisi praegune linnapea Bertrand Delanoë, kelle juhtimisel rajati linna ka rattasüsteem Vélib.
Transport
Pariisi metroosüsteem katab linna nii hästi, et harva tekib vajadust sõita takso või bussiga. Suvel muutub metrooõhk siiski talumatult lämbeks ja palju parem on liikuda rattaga. Pariisis rajati selleks hiljuti rattateed ja suurepärane rattasüsteem Vélib. Linn on kaetud Vélibi rattahoidlatega, kust ka turistid saavad endale pangakaardiga ratta laenutada. Pärast sõitu võib ratta näiteks teises linna otsas tagastada. Vélib on eriti mõnus öiseks linnaavastamiseks.
Hinnad
Lõuna restoranis 240 krooni
Klaas veini 60 krooni
Pudel veini poes alates 20 kroonist
Rattalaenutus pool tundi 16 krooni
Metroopilet 23 krooni
http://www.tarbija24.ee/060608/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/335309.php
No comments:
Post a Comment